Küsimused-vastused – Hiiurahvuspark

Kas rahvuspargis võib endiselt ringi käia, marju-seeni korjata?

Jah. Nagu ikka, pannakse rahvuspargi kasutamise täpsemad põhimõtted paika kaitse-eeskirjas. Meie ettepanek on järgmine: rahvuspargi piiranguvööndis (80% alast) võiks olla lubatud kõikjal jahipidamine, kalapüük, marjade-seente korjamine, telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine jmt. Kaitseala tarbeks on lubatud ka ehitiste rajamine. Metsa võib majandada püsimetsanduse võtetega. Samuti on lubatud sõidukiga liikumine hooldus-, metsamajandus- või põllumajandustöödeks.

Rahvuspargi sihtkaitsevööndis (20% aladest) oleks majandustegevus keelatud. Matkamine ning muud taolised tegevused on kaitstavatel aladel lubatud lähtuvalt kaitstavate liikide vajadustest. Vaata lähemalt kaardilt, kus asuvad sihtkaitsevööndisse jäävad alad

Kuidas mõjutab rahvuspark kohalikke elanikke ja nende töövõimalusi?

Kui hoiame metsi, säilivad sellised metsahüved, mis säilivad ja suurendavad Hiiumaa puhke- ja turismipotentsiaali ning sellega seotud tööhõivet. Ettepaneku alast moodustavad piiranguvööndid ligi 80%, mis tähendab, et nendel aladel on võimalik metsa ka edaspidi jätkusuutlike võtetega majandada. Loodussõbralik metsamajandus eeldab paremat läbimõtlemist ja hoolt, mis nõuab aga rohkem töökäsi. Kestlik metsade majandamine tagab pikas vaates piirkonna töökohtade stabiilsuse. Praeguseid raiemahte ei ole võimalik pikalt hoida, mistõttu peab metsamajandus tahes tahtmata kurssi muutma. Hiiumaale rahvuspargi luues on võimalik kurssi muuta selliselt, et praegused metsahüved jääksid maksimaalselt alles ning lähitulevikus ka suureneks.

Kas Hiiumaa rahvuspargi ettepanek hõlmab eramaid?

Ettepanekusse jääv ala hõlmab vaid riigimaid. Erametsaomanikud saavad avaldada riigile soovi oma alasid liita.

Kuidas saavad kohalikud inimesed ja teised huvilised rahvuspargi loomise osas kaasa rääkida?

Eestimaa Looduse Fondi ettepaneku esitamise järel otsustab Keskkonnaministeerium, kas võtta see menetlusse. Keskkonnaministeerium otsustab ka ettepanekule looduskaitselise ekspertiisi tegemise ja avalikkuse kaasamise protsessi üle.

Kuidas mõjutab rahvuspargi loomine jahipidamist?

Rahvuspargi loomise ettepaneku kohaselt jätkuks jahipidamine tavapäraselt.

Kuidas mõjutab rahvuspargi laiendamine valla maksutulu?

Looduskaitseliste piirangute tõttu maamaksust ja tulumaksust saamata jäänud tulu kompenseeritakse suuremas osas omavalitsustele tasandusfondist.

Kuidas ettepanekusse kuuluvad alad valiti?

ELFi eksperdid koondasid välitööde andmeid, analüüsisid varasemaid Hiiumaa looduskaitseväärtusi puudutavaid materjale ning koondasid kokku riiklikusse keskkonnaregistrisse kantud andmed alade loodusväärtuste kohta. Analüüsi tulemusel kaardistati just kõige suuremate loodusväärtusega alad, mis vastavad rahvusvahelistele looduskaitse kriteeriumitele.

Miks on eristatud rahvuspargi ettepaneku alal sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit?

Kuna ettepanekusse jääb nii alasid, mis võiksid jääda majandustegevusest puutumata kui ka alasid, kus võib teatud tingimustel majandada. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud, aladel liikumine ja muud taolised tegevused on lubatud vastavalt liikide kaitse vajadustele. Piiranguvööndis tohib metsamajandada ainult teatud tingimustel. ELF tegi ettepaneku, et piiranguvööndi metsi majandataks ainult püsimetsana. Muud tegevused nagu matkamine, jahipidamine, telkimine on piiranguvööndis lubatud. 80% ELFi rahvuspargi ettepanekust moodustavad piiranguvööndid ning 20% sihtkaitsevööndid.

Miks on rahvuspargi alad killustunud?

Rahvuspargi ettepanekusse jäävad alad hõlmavad peamiselt metsamaid, mis asuvad kõik riigimaadel. Metsaalad asuvad esmapilgul üpris killustatult üle Hiiumaa, ent kaardil toodud alade vahele jäävad mitmel pool juba olemasolevad kaitsealad. Ka need võiks ettepaneku kohtaselt rahvuspargiga liita (nende senises kaitsekorras ettepanek muutusi ette ei näe). Nõnda ühendaks ettepanekus olevad uued alad juba kaitse all olevad alad ühtseks tervikuks. Samuti on üheks killustatuse põhjuseks eramaad, mida ettepaneku alasse arvatud pole, ent omanikud võivad ise soovi korral teha riigile ettepaneku need ühendada.

Mis võiks saada rahvuspargi nimeks?

Kui rahvuspark sünnib, võiksid sellele nime anda hiidlased ise.

Mida tähendab püsimetsandus?

Metsa saab edukalt majandada ka platsi lagedaks tegemata. Kui majandada looduslähedaselt, piirduda kasvukohale omaste puuliikidega ning raiudes üksikuid puid või puudegruppe on tegu püsimetsandusega. Püsimets sarnaneb mõneti põlismetsaga: puud on erineva vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ning säilikpuid. Suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed püsimetsa ei kuulu.

Loe lähemalt püsimetsanduse kohta ja vaata raamatut "Teejuht püsimetsandusse", mis koondab näiteid erinevate püsimetsamajandajate kogemustest, SIIT!

Kas raied on Hiiumaa riigimetsades peatatud?

Keskkonnaministeerium andis Keskkonnaametile ülesande analüüsida Hiiumaa rahvuspargi loomise ideed. See ei tähenda veel, et kaitseala loomine oleks otsustatud ja kõik raied automaatselt 28 kuuks peatatud. Keskkonnaamet vaatab üle alates 8. juunist ja hiljem esitatud taotlused ning lähtuvalt selle mõjust kaitseväärtustele kas peatab tegevuse või lubab selle. Loe pikemalt Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pressiteatest!